ei sellist asja küll netist ei jälgi
no msnis oleks tore rääkida, jälgida ilma, sooritada oste , tasuda makse jne.
küll tegevust leiab

Kverneland grupi poolt pakutavat Starguide oli võimalus suvel proovida ning nüüd sai ära ostetud.Peamine eesmärk kasutada on kevadisel väetisekülvil.
Ekraan on selge,piisava suurusega,päike ei sega ekraani jälgimist,lisaks on ekraan kopeeritud valgusdioodidega,väga kergelt ning lihtsalt ringitõstetav teisele masinale,paar lisa võimalust on ka mida pole ise veel saanud kasutada.Huvitav on võrrelda tema poolt pakutavat liikumiskiirust traktori omaga ning väetisekülviku puldist tulevat.Saab mingi ülevaate põllul liikumisel rataste läbilibisemisest.Meie kandis võtab ka DGPS signaali.

Jõudu härrased!
GPS on loodud siiski töö täpseks tegemiseks ja kulude kokkuhoiuks.
Täpsuseid on mitmeid:
GPRS-mis saab signaali majakate pealt, mis asuvad rannikul, täpsus 1m
GPS WAAS EGNOS-signaali saab satide pealt, täpsus +-15 20cm.
OMNISTAR HP/XP-signaali saab satidelt,korrektsiooni masti pealt, mis asub Hollandis. Täpsus HP 5-10cm, XP 7,5-12,5. SEE ON TASULINE!
RTK-ehk siis oma baasjaam, nii traktor kui baasjaam korjavad ülevalt satid ja baasjaam annab siis infot traktorile nende satide kohta mida viimane näeb(kui palju mingi sat pööras jne.) TÄPSUS 2,5cm.
Kui GPS soetada siis ikkagi kas EZ-STEER-iga või Autopilot-iga. Kui võtta ainult ekraan, siis on ju üks töö juures ja töö pole ka nii täpne.

Milline töö on juures?

enda 300 ha harimisega ei viitsiks küll mingi gps teemaga nussima hakata. 3000ha oleks,siis oleks teine teema.

Jälgimis töö on juures!
Kui sa töötad ainult ekraani peal olevate LED tulede järgi, siis sa ju jälgid ja see on ju töö. Kui päev otsa paned niimodi, siis õhtuks on silmad päris väsind. Kui sa lased masinal toimetada saad rahulikult jälgida mida teeb prits sabas või külvik. Ja töö on ka tunduvalt täpsem, kuna navi-controller
näeb ette ja keerab õigel ajal. Kui keegi arvab, et traktoris midagi teha pole??? Ma arvan, et peremehel on alati midagi mõtelda!
Endal on mul 100 ha ja mul on mõlemal masinal peal. Ühel EZ-STEER ja teisel Autopilot. Aastas teen ca 1000 ha pritsimis teenust.

Tal on kolm varjanti kuidas vaadata(pole ainult tuled).Mul on eesmärk kasutada teda väetise külvil ja pole vaja ajada taga paari cm.Suvel proovisin ka pritsiga ja olen tulemusega rahul.
Palju on nende iseroolijate hinnad ja täpsused?

Sa mõtled kolm varjanti jälgimiseks?( ehk siis LED, ekraani peal näidatavad töö eed ja siis veel kaetud ala järgi. vist). Kui sa vaatad kahte viimast siis oled sa ajaloos, kuna pilt on ikkagi ajalugu. Pilt on illustratiivne ja tehakse sulle silmade ette selleks, et sa näeks mis sa teinud juba oled. Kui sulle niimodi see mees õpetas kes sulle selle müüs, siis küsi pool raha tagasi.
GPS on ikkagi loodud täpsema töö tegemiseks ja kulude kokkuhoiuks. Kui sa teed pritsiga ülekatet ei ole ju kokkuhoidu. Oled teinud kulutuse, et soetada endale abivahend, aga tagasi ei teeni.
Kasutan ise Trimble tehnikat (sama müüvad ka Tatoli ja Case- de müüad, aga nemad panevad sinna enda firma logo peale.)
GPS -id hakkavad 35 000.-, EZ-Steer on 60 000.- käibed otsa. Täpsuste kohta kirjutasin eespool.
Ühistu, kelle teenust teen, on häpid. Ütlevad, et on taimekaitse pealt tugeva kokkuhoiu saanud. (olen teinud kolm aastat)
Sa kirjutasid, et võrdled kiiruseid. Ära GPS -i kiirust puhta kullana võta, see saab signaali ikkagi satelliitide pealt. Võib eksida ca 1 km/h.

meil ka tulevikus plaan gpsi kasutada kartuli kasvatamises.
et vaod saaks sirgemad, suured maakivid saaks märgistada(separeerimise vajalik) ning pritsimesel(et ei peaks vagusid lugema)
lahtine on see mis firma lahendust kasutada ning vaba raha leidmine.
minu arust igatu vajalik ja hää abimees

Kartuli kasvatuses kasutatakse baasjaama süsteemi ja autopilooti. See võimaldab nö. külvata esimese töö ee ja seejärel näiteks kolmanda või kümnenda või nii kuidas ise tahad. Vahe on alati täpne, kuna baasjaam edastab iga sekund GPS-le uut teavet. See on niiöelda year to year versjoon. Baasjaama raadjus on 5 km. Jaam on mobiilne, võtad kaenlasse ja lähed järgmise põllu peale.
Soomlased (porgandi kasvatajad) käisid vaatamas, nad ei kahelnud.

kes pakub selliseid süsteeme?

ja mis hinnaklass on?

parandused saad ka maaülikooli baasjaamast allatõmmata hommikul,
kas see ka online töötab täpselt ei tea
konsulteeri mõne maamõõtjaga neil see igapäevane töö

Maaülikooli baasjaam on üles ehitatud GPRS baasil. Maamõõtjatele see sobib, kuna nemad seisavad kohapeal ja märgivad oma punkte. GPRS nimelt on mobiilside. Tema kiirus on 1Hz, põllumajanduses kasutame me 20Hz kiiruseid. GPRS on üles ehitatud nii, et 90% kanalist kasutavad mobiilid ja 10% muud sooviad. Kui mobiilkõned jõuavad 90% peale siis muud sooviad võivad metsa seenele minna (ilma GPS -ta!). Nagu ma ennem juba ütlesin, põllumajanduses unustage GPRS ära.

Kui pilt on ajalugu siis ehk oskad öelda ajaloo pikkust(0,5sek 1sek 10 sek?)
Pritsi jaoks viljas on ikkagi tehnorada,pritsiga kasutaks ainult rohumaade pritsimist mis lähevad kesasse.
Mis on hind tasulisel signaalil?
Kiiruse kohalt arvan et kiirus mis tuleb mehaanilist teed pidi pole kunagi õige rataste nühamise tõttu,samas "taeva"kanaleid pidi tulev peaks ikkagi "õigem"olema.
Väike tähelepanek:kui künnil sai märgatud salakivi mis järgmise töökäiguga adra töölaiusse mahtus siis sai see gpsi märgitud,tagasiteel pidevalt silmade ees mitu meetrit veel kivini on