Ühesõnaga....Proovin lühidalt. Pole kuulnud, et keegi ajaks augu täis ja siis roniks masinaga selga- ikka kiht kihi haaval, kinnitallumine. Topeltrataste puhul laiema jälje segava tegurina nägemine on kohatu -tallud ikka rohkem kui korra ja praktikas see tähtsust ei oma. Tikkkontsadega ei saa silo talluda- need vajuvad massist läbi, nagu ka rabast, samuti jäävad räätsad ka õhukese massi korral tõenäoliselt kasutuks... Samuti on raske masin ja kitsas rehv sobimatud- ühelt poolt kohmakuse, teiselt poolt vaevalise pindalatempo tõttu. Küll olen väiketalus Norras pressinud t-25 suuruse väiketraktoriga silo, millel kitsad vaheltharimisrehvid all.
Rääkisid pikalt kirovitsist ja suurest hollandist. Paraku keskmisel tegijal pole 5 tonnisest masinast suuremat võtta. Samuti pole aega või võimalust topeltrehve veega täita, kui viimased üldse olemas ongi. Mis siis saab- kas 5 või 6 tonnisele masinale topeltrehvid alla või mitte, eeldusel, et kõik tingimused on "harju keskmised" alates hekslikippusest, laotatava kihi paksusest kuni rehvi laiuseni ja traktoristini välja ja iga kihi tallumiseks ei kulutata igavikku. Vastus proovi lühidalt paari lausega...

Mina oma kogemuse pealt siiski ütlen et mõistlik on tallata ilma topeltratasteta võimalikult raske traktoriga. Tallamiskiirus ei tohiks olla suur, nii 3km/h on optimaalne. Mida aeglasem kiirus seda rohkem saab raskus mõjuda. Võimaluse korral oleme 2x üle tallanud enne järgmist kihti. Ja tallama peab kiht kihilt. On tehtud katset kus on kanamuna pandud siloaugu põhja. Suur virn peale ja seda tallatud ning kanamuna on terve. Samas õhukese kihina tallates kanamuna kindlasti terveks ei jää.

Lühidalt ju ei saa - siis ei jõua mõte kohale. Ma niigi räägin vajalike tööühikute asemel surveühikutes. Tegelikult on määravaks silo tallamisel tehtud töö. Ning sama tulemuse saab suurema jõu ja lühema mõjumisaja või väiksema jõu ning pikema mõjumisaja korral (ning aja asemel mõistame siin tallava masina sõidukordi).

Mida pikem on heksli pikkus, seda kauem tuleb tallata. Iga pressimisega (ülesõiduga) vajub mass tihedamaks, kuid pika massi hõõrdumine ja materjali omavaheline haakumine tekitab vedrutamise. Kui jõu mõjulakkab, tõuseb mass tagasi. Õnneks mitte algsele kõrgusele. Iga korraga protsess kordub.
Praktikast on ju teada, et lühem heksel vajub kiiremini tihedaks.

Loomulikult ei ole mõistlik täita esmalt hoidlat ja siis tallama hakata. See ei ole kuidagi otstarbekas. Kasvõi seetõttu, et 3-meetrise kihi peal ei aita vist isegi kolmed rattad liikuda - masin vajub liialt sisse. Lihtsalt Andresetalu viidatud viis täita hoidla ja siis vajutada, teoorias võimalik, kuid reaalselt ebaotstarbekas. Seda on näidanud kasvõi ettevõtete praktika.

Räätsade ja tikkontsade teema ongi utreerimine. Edasiliikumise kontekstis on see oluline, tallamise puhul aga ei ole esmatähtis edasiliikumine (kuigi see on ka tööks vajalik), esmatähtis on võimalikult ühtlaselt ja ülepinnaliselt massi tihendada. Kas seda saavutada korduva mõjutamisega või suurema massiga, teeb lõpuks sama tulemuse välja.
Aga loota, et pelk erisurve tõstmine on imerohi silo tallamiskvaliteedi parandamiseks, on naiivne. Kangiseadus kehtib ka siin.

Topeltrataste puhul on kerge juhuma selline efekt, et kuna masin ei vaju, siis "tundub", et pole vaja rohkem tallata. Aga tegelikult on mass liiga hõre. Aga kuna hoidla on "täis" saanud, lüüakse kaas peale ja loetakse silo tehtuks. Kuna kilele massi peale ei tule, ei vaju mass ka hiljem tihedamaks. Kuna aga tihendamine jäi vale eelduse tõttu puudulikuks, on silos liiga palju õhku ja käärimine ei pruugi minna õigel viisil käima. Tulemuseks kahtlase kvaliteediga loomasööt... Eriti valus on see teema ettevõtetes, kus ei kasutata silokindlustuslisandeid ja kus rohumaad on ebatasased (silosse satub mulda).

Tallamismasina valik on loomulikult ettevõtte varustatuse küsimus. 5-7 t traktor on väiksevõitu tallamiseks. Aga kui paremat ei ole, siis tuleb sellega tallata. Kui masinat raskemaks teha ei anna, siis tuleb vastavalt rohkem kordi sõita. Iseenesest lihtne, kuid valus tõde.

Eeliseks oleks esirippsüsteemi olemasolu - sinna saab riputada midagi rasket. Ka tagaripul võiks olla võimalikult tummine seade. Tõsi, seadmed teevad masina pikemaks, vähendavad peale- ja mahasõidunurki ning ei võimalda minna otsaseinale kuigi lähedale. Siin peab kasutaja tegema valiku... Olen Inglismaal tehtud piltidel näinud mõlemale rippsüsteemile tehtud erikujulisi betoonraskusi (lühikesed, kuid laiad ja kõrged).
Raskemaks tegemata traktori kasutamine silo tallamiseks tähendab veel rohkem sõidukordi massil sama tulemuse saavutamiseks.

Võib muidugi teha ka nii, nagu alati on tehtud: bõstro-bõstro, patom pasmotrim...
Ja Statistikaameti keskmised on sellised, nagu nad on...

mis lohud-kraavid......? ma ikka ei saa kuidagi aru, kuidas mõistlikul maantee rõhul, mis oleks 1,5ja mitte 2,4 , lisarattad samal suurusel ja rõhul kontaktpinda kahekordistavad tasasel pinnal. ma saaks aru kui komplekt topeltrattaid kaaluks sama palju kui traktor koos ratastega enne.....
meil siin kohalik agro muideks toimetab topeltratastega, millel tänavasõidu vurts sees ja põllult paistab kaugele teele kätte, kuis masinatel rehvide läbilibisemine on kaugelt suurem mõistlikust.
head nuputamist!

Aeg on ja jääb ajaks, seda ei saa muu mõistega asendada, sõidukord on sõidukord. Suurem jõud ja lühem mõjumisaeg ja väiksem jõud ning pikem mõjumisaeg kõlab loogiliselt, kuid päris nii see ei ole. Võta siis näiteks ükskõik, mis pinnasele mõjuv raskus. Näiteks 20x20 cm alusplaat 2 tonnise tungraua all. Aseta tung näiteks mullale. - ära ütle, et muld ei ole silo- see on teada, kuid vaatame lihtsalt seda väidet- kas vastab tõele... Tõsta tungiga suurt raskust... tung vajub maa alla. Pane 20x 40 cm alusplaat, tõsta jälle- peaks ju vajuma 2x aeglasemalt, kuid ei pruugi üldse vajuda....Niisiis.... Ja ütle nüüd konkreetselt oma arvamus, kas tulemus on tõesti parem, pressides samades tingimustes näiteks 5 tonnise masinaga topeltratastega? Parema tulemuse all pean silmas tihedamat massi sama aja või koguni kiirema aja jooksul juhul kui pressid topeltratastega- ja kõrval, teeb ilma topeltratasteta masin tööd sama suguse massi ja samasuure hoidla või pätsi kallal. Ja ära aja pikka juttu, vasta konkreetselt küsimusele. Vastustest olen lugenud kõike, alates rehvirõhkudest, kuni koormusteni kurvis....... aga kas on parem või mitte ei selgu.

Hea küsimus - seda võiks täitsa võrrelda. Oled nõus osalema, kui teema RUP-konkursil (http://www.agri.ee/rakendusuuringute-ja ... 4-aastaks/) üles võtta?
Minul ei ole praegu sellist võrdlusmaterjali võtta...

Aga ma võin teooria põhjal arvata, et 5-tonnise traktoriga tallates silovirna tiheduses vahet ei ole, kui tallatud on piisavalt kaua (kordi iga kihi kohta).

Ühekordsel ülesõidul vajutab topeltratastega traktor massi oluliselt vähem kokku, kui ühekordsete ratastega traktor. Korduval mõjutamisel vähe järjest väheneb. Ma ei oska öelda, kas ja mitmendal korral vahe kaob...

Tavaline praktika on see, et sõidetakse jälg-jäljes üle laiuse (ja heal juhul tagasi, kui järgmine koorem enne kohale ei jõua). Ka topeltrataste puhul. Mis tähendab, et kaks korda laiema jälje korral tihendatakse kaks korda vähem, kui ühekordsete rataste puhul...

Kontaktpind on pindala, millele jaotus jaguneb. Kaheksa rehvi korral on see kaks korda suurem, kui nelja puhul.
Kui mõtled erisurvet, siis see ei pruugi, kuid võib olla kaks korda väiksem kontaktpinna kahekordistudes.

1,5 bar rõhk maanteekiirusel ei võimalda kuigi suurt kandevõimet rehvitabeli alusel. Tasub kontrollida... Kui tegu ei ole just uue põlvkonna madalasurveliste rehvidega. Kuigi ka neil küsitakse täismassile lähedaste koormuste korral maksimaalkiirusel liikumiseks päris suurt survet. Rehvile kantud koormusklass (Load Index) ja kiirusklass (Speed rating) on maksimaalsed lubatavad nimirõhul.

Üks vanem, kuid mitte vananenud artikkel Inglise keeles on kättesaadav siit:
http://elibrary.asabe.org/data/pdf/6/cr ... ture28.pdf

Selles seletatakse lahti nii ehituse kui kasutamise asjaolusid. Ning meeldetuletuseks: 1 psi on 0.0689475729 bar. Tihti kohatav harjumuspärane "harju keskmine" 1,4 bar on 20.3 psi.

Loomulikult võib ka madalama rõhuga sõita, kuid sellega riskitakse rehve üle koormates nende tööiga oluliselt vähendada. Tasub meeles pidada, et raskete rippriistadega sõites kandub tagateljele ka osa esiraskuste massist (tasakaalustava momendi rakenduspunkti tõttu tagarataste kokkupuutekohal maaga).

Liigne nühamine (reeglina hakkab silm märkama 15% pealt, mis on liiga palju) on märk traktori ebaefektiivsest kasutamisest. Kui raha on, siis võib ka nii... Aga mõistlik see kindlasti ei ole.

Ma ei saa midagi aru viimasest postitusest , Võsa, see tallamise teooria peaks ju kõikjal paika pidama, mitte ainult silohunniku otsas?! Teooria kohaselt on loogiline see, et asetades 10 000 sõrmkübarat või siis viinapitsi üksteise otsa (eeldades, et nad ei purune) ja tõstes selle torni köögilaua otsa, vajub laud raginaga (näiteks) minuti jooksul kokku. Võttes nüüd üheainsa pitsi või sõrmkübara, vajub laud 10 000 minuti jooksul kokku, ehk siis unustades pitsi nädalaks ajaks baarikappi, tuleb kapp, koos kinnituskruvidega seinalt alla. Selliste teooriate kehtivusel, oleks keeruline elada.

[quote="v6sa"]

Aga ma võin teooria põhjal arvata, et 5-tonnise traktoriga tallates silovirna tiheduses vahet ei ole, kui tallatud on piisavalt kaua (kordi iga kihi kohta).

[quote]

Ei ole ainult minu teooria, natuke laiem teooria on ../quote]
Kuskohast see jutt kõik tuleb .....

einoh samahea nagu,et tambid kapsast tünni 7cm läbimõõduga nuiaga või labidaga,kummaga on parem. Kui rataste laius nii hea on siis miks 3kordsetega ei tallata?

See on hea näide, huvitav kuidas teooria nüüd ümber lükatakse.

Minu jutt tuleb mujal tehtu vahendamisest - töö on selline. Ise millegi tegemiseks meil raha ei jätku... Õnneks ajakirju saame tellida ja palju materjali on võimalik otse veebist lugeda. Kolleegid välismaal ei ole ka seni oma teadmiste levitamist otse keelanud.

Mis aga silo tegemisse puutub, siis näiteks siin on kenasti silo tegemise teooriat praktikutele lahti seletatud:
http://www.qualitysilage.com/silage-man ... gement.pdf

Või siin:
http://www.omafra.gov.on.ca/english/cro ... 0603a2.htm
Kah kenasti rusikareegleid jagatud.

Igaüks saab ise arvutada, mitu tonni massi ta oma tallamismasinaga suudab kinni tallata teatud aja jooksul (või vastupidi, kui suurt tallamismasinat tal on vaja, et järgmise koorma kogumise ja transpordi ajaks jõuaks eelmise kinni tallata. Kurb on muidugi see, et viidatud materjal on pärit suure lombi tagant ja ühikud on vastavad. Ma eeldan, et kaaluühikuna kasutatakse tavalist naela, mis on 454 g.

Kui haagiskoguriga tuleb näiteks 25 t koorem iga 60 minuti järel, siis peaks tallamistraktori mass olema vähemalt
9.08 t. Ma kaldun arvama, et 5-tonnise traktori kaalu kahekordistamise asemel tasuks pigem kaeda naabrite masinaparki selle pilguga, kas annab ehk midagi sealt laenata.

Teisipidi arvutades - 12,4 t kirovets suudab üle käia vaid 34 tonnist...

Kui raske see suurim N-H oligi?

Kui toote ette rohkem, tuleb ka öösel tallata, et vahepeal tegemata jäänud töö ära teha.

Ma ei suuda hetkel leida, kuid kaheksakümendatel on selle kohta korralik töö tehtud Eesti kolhooside põhjal. Ka seal toonitati piisava tallamise vajadust ja hoiatati liig kiire täitmise eest.

Kas panen mõne teadusajakirja artikli viite ka? Tõsi, sealse lugemine on üsna tülikas tegevus ja iva kipub ühest artiklist praktikule vähe olema.

Te võite ju ironiseerida minu kallal, kuid loodusseadusi ei muuda miski. Silo tallamisel loeb mass - mida raskem, seda kiiremini saab tallatud. Erisurve on vähemtähtis, kuid see peab jääma väiksemaks, kui on pinnakihi kandevõime - vastasel korral upub raske masin massi lihtsalt ära. Sellega on kokku puutunud need, kes on kasutanud silo tallamisel tööstuslikke rataslaadureid. Topeltrattad on pigem turvalisuse ja töömugavuse küsimus.

Laua ja viinapitside teema ei päde - lauda ei saa kokku suruda. Puit puruneb, kui ületatakse tugevuspiir. Pealegi kaalub 10 000 täidetud viinapitsi umbes 1,7 tonni (viina 50 g pitsis teeb kokku 500000 g ja pitsi kaaluks 120 g võttes saame 1200000 g klaasi, kokku 1700000 g ehk 1,7 t). Ma ei usu, et meie kodudes leiduks naljalt söögilauda, mis sõiduautot kanda suudaks...
Kuigi ilmselt puruneb laud samamoodi nii 10 000 viinapitsi kui sama raske sõiduauto all (ma igaks juhuks ei hakka ette kujutama poolekandise mahuga viinapitsi ...)

Silovirna aga mitte ainult ei saa, vaid lausa peab kokku suruma ja sealjuures võimalikult kiiresti!

Loobun Hollandi teema solkimisest.

keegi t8 kohta oskab midagi tarka rääkida?
on kellelgi pikemaid kogemusi selle masinaga?