Webasto? Misasi see on Vaatasin just järele. Ei oska miskit arvata hetkel.

Webasto, Eberspächer on autode eelsoojendused, diislipõhised, siin kandis kutsutakse neid kerodeks, ei ole kuulnud, et neid traktoritele paigaldatakse, Defa Warm Up-i samas olen traktoril näinud. Warm Up on tegelikult soojaõhu puhur salongi soojendamiseks koos või ilma plokisoojenduseta, kui on probleme ka akuga saab lisaks paigaldada ka aku laadimise. Kõik need jubinad tuuakse ühte harukarpi ja piisab lihtsalt ühest juhtmest seina ja aku on laetud, plokk ja salong soe.

Russile puhur mootori juurde ja aku ka laadima ja kõige rohkem pool tundi ja käib Vähemalt praegu on nii läinud kuigi aku on juba hirm vana:P

Praegu nagu Defa plokosoojendus olemas aga see peab olema jutti 6h sees- siis nagu annab tulemust. Aga talvisel ajal on see peaaegu päev ju Tuleb ootamatuid hetki, kus nagu vaja nagu 1h jooksul masin käiku panna. Vahepeal olnud ööpäevläbi järgi- kalliks läheb Webasto nagu vist mingi kütte pealt- elektrit vist nagu tarbib vähem ja soojendab kiiremini.
Veokatele nagu paigalatakse- http://www.eelsoojendus.com/tooted/seisukuetteseadmed/korgklass-maasturveok.html

Traktoritele saab paigaldada diisliga töötavat vedelikeelsoojendit.
Webastoga tegeleb - http://www.kgk.ee/
Eberspäheriga tegeleb - http://soeauto.ee/

Üldjuhul traktorile piisab ca 5kw soojendi paigaldamisest - iga komplektiga on kaasas ka paigaldusjuhend - kui jääd ise hätta, siis tuleb lasta spetsialistil panna - tegelikult selline keskmine õlinäpp suudab selle peale panna küll.

Tõsi - rahas läheb selline vidin maksma ca 20000 eek - seepärast ka paljud seda pelgavad.

Samas kui ostetakse ca miljon-kaks maksev masin, siis oleks otstarbekas lisasoojendus sellele kohe juurde kaubelda. Miks seda ei tehta? ei tea, ju on emotsioon uuest mänguasjast nii laes, et tulevikule ei mõtle keegi.

Karjäärimasinatele on saanud neid pidevalt paigaldada - neil muud võimalust pole - tavaliselt elektrivool objektil puududb, siis ei saa odavamat Defa või Calix plokisoojendust kasutada. neil, kellel on 220v käepärast tasuks ikkagi plokisoojendus paigaldada. On olemas ka spetsiaalsed õlisoojenduse küttekehad - seda siis T-25 ja T-40 jaoks - tõsi siin tuleb karteripõhi veidi ümber teha - aga see on väike mure. Tegelikkuses kasutatakse neid suurte masinate hüdroõlide ja käigukastide eelsoojenduseks.

See mis puudutab Eesti esindusi, siis Soeauto on tibakene kiirem vastama ja reageerima, kui Knutsson, vähemalt minu isiklik kogemus ütleb seda.

Eksid siinjuures.
Karterit (õlivanni) ei pea ringi tegema. Õli tagasivoolu toru tuleb keerata 90 kraadi ja terasvõrk otsa panna( originaalis õlivanni küljes) T25a puhul on küljepeal olemas õlivannil kaas kuhu käib küttekeha sisse. t40 omas minu mälu järgi õlivanni all seda 2 poldiga kinnituvat kaant. Sinna torgatakse spiraal sisse. 80 kraadi kütab koheselt õli soojaks.

Samas tekib rumalal küsimus. Miks mitte maksta 1000eeki täieliku mootori pesu eest (seestpoolt ja väljast) ning panna täissünt õli sisse, mis külmakraadidega ei lähe süldiks??

Minu küsimused tekivad seetõttu, et vene masina omanik on vaesem kui kirikurott. Kelle ainuke kulutus on kütus, sest ilma ei saa. Õlivahetusest masina hooldusest teatakse sama palju kui süütut naist nähakse bordellis.

Vabandust - ma ei pidanud silmas originaaltoodet vaid laiatarbekaubana müüdavat välismaa staffi - nende jaoks tuleb teha õlivanni lisaava (või avad).

Kunagi panid DT-75 õlivanni 1kw küttekeha ja radiaatori alumisse vanni 2kw küttekeha - hommikul 1 tund vooluvõrgus ja -35 kraadi juures käivitus lambist - masin oli kasutuses metsatööl.

Paagis voolas sel hetkel suvisest diiselküttest, bensiinist ja 2 taktilisest mootoriõlist tehtud segu - seda muret, et küte kinni jäi, polnud kunagi.

Pole kohanud ühtegi "lääne oma" vene õhkjahutusega masinatel.

dt75 on huvitav elukas. Mul maal on siberi variant. - 30 kraadi ja no probleemo käima saamisega. Kütte pealt on tal originaalis mingi soendus. (eraldi paak kapoti all) Lisaks mootori all mingi lisa vann (1cm õlivannist all pool meenutab kaussi)

Seda spiraalidega asja tuleks rohkem tutvustada. Olen kohanud 90% mitte effektiivseid, kuna neil pole temp andurit küljes. Paar venda on isegi õli korralikult "keema" ajanud, kuna kes see ikka külmaga viitsib valvata.

Vene tehnika juures minu silmis kõige suurem mure on hoopis selles, et mootori ruumis on rohkem auke kui sõelas. Mootor kulutab väga suure ressursi enda soendamiseks, Korralikest katetest on igati puudus. Ma ei saanud enda t25a korralikult käimagi enne kui mootorile katte peale panin. Dt75 on õnneks kergema loomuga, tal peab vaid radika ees kardin korralikult olema.

peaaegu kõikidel T-40-tel mis soomest on erinevate nimede all siia riiki tagasi toodud, on õlivanni pandud Defa või Calix küttekeha. Kusjuures Junkkari n.n. De-Lux kabiini puhul kasutatakse salongisoojenduseks diisliga köetavat kuivahju - sama, mis kaubikutel kaubaruumisoojenduseks on mõeldud.

Nõuka ajal ja vabariigi algusepäevil panime õlivanni igasuguse küttekeha, mis keegi kätte sai - ahjutennid - teekannu spiraalid.... Kõik toimisid.

See siberi variant on masina mahapõletaja - vene eelsoojendusel puhus kogu sooja õhu ja põlemisgaasid mootori alla, mis siis pidi soojendama karteris olevat õli ja ühtlasi ka kogu mootoriruumi (töötab nagu kero ahi - sisuliselt sama asi mis ZAZ sõiduauto soojendus) kogu see jama töötas bensiiniga, ja nüüd kui süütesüsteem sellel leiutisel jamas, siis ühel hetkel töötas nagu leegiheitja ning arvestades vene mootori eripära (õline kui kurat) põletas masina maha.

See mis puudutab spiraalide paigaldust mõningatesse kohtadesse, siis tõesti, igasugune kontrollmehhanism sellise leiutise puhul puudub, ja kuna ma seda ise kasutan, siis ka ei vaja. See et mõni mees õlivõtturit keedab, on selle mehe probleem, mitte küttekeha oma.

Tänapäeval olen paigaldanud paar pesumasina küttekeha õlivanni - neil on temperatuuriandur külge ehitatud - siia katkestirelee vahele, ning lollikindel lahendus olemas. Kuidas asi täpselt käib - seda ei avalikusta - aga tegu pole tuumafüüsikaga ega rakubioloogiaga.

Samas tekib rumalal küsimus. Miks mitte maksta 1000eeki täieliku mootori pesu eest (seestpoolt ja väljast) ning panna täissünt õli sisse, mis külmakraadidega ei lähe süldiks??

Minu küsimused tekivad seetõttu, et vene masina omanik on vaesem kui kirikurott. Kelle ainuke kulutus on kütus, sest ilma ei saa. Õlivahetusest masina hooldusest teatakse sama palju kui süütut naist nähakse bordellis.[/quote]
Eesmärk õli soojaks ajada on ikkagi ka selles, et karterist tulev soojus kütab kolvid soojaks ja masin käivitub. Mis mul sellest täissündist kasu on, kui kits kõvade miinustega käima ei lähe? Sul kah maal dt-75, kuidas rahadega lood on?

Pean kahjuks kurbusega tunnistama, et natt on meil väga vähe töötanud ja oli algselt põllumajanduslik. (Mistõttu sai pandud poolsünt sisse) t25a töötab täissündi peal no probleemo käivitamisega talvel. Mõlemad masinad on mul puhtaks küüritud, ja ei seedi õlilekkeid masina juures. See kelle masin on 2cm õlikihi ja selle peal kasvava samblakihi all, seda mees/omaniku mina ka ei austa. Kuid selliseid ka eksisteerib. Seetõttu ma ise ütlen ka, et esimene asi IGA masina juures on puhtus, puhtus, puhtus. Kellegil meist ei ole ju vaja, et masin nagu säraküünal maha põleks.

Ise leian ma, et ei ole olemas 100% töökindlat ja ODAVAT meetodit masina "kindla peale" käivitamiseks.
a) Igasugused lisad maksavad palju.
b) Isegi soe garaaz küsib kütmise eest raha palju.


Teisalt soendus alt. Mis kasu on süüa jäätist ja ise samal ajal "soendusega sohvas istuda"? Diisel masina tööpõhimõte minuteada on see, et silindri töötaktis surutakse kütus kokku ja see plahvatab. Seal ei ole mingit sädet vaja. See on loomulikult poolenisti õige, et kui kolb "punane" on, siis kuumuse käes on käivitus parem. Siit tekib jälle küsimus EELSÜÜTEKÜÜNLAD. ISe soendaksin ma õhku mitte kolbi.
Teisalt on 2 asja üks on plokisoendus (vesijahutusega masinatel) ja teine on õlisoendus ( õhkjahutusega masinal)

Teoreetiliselt on ju meil küsimus lihtne kumb töötab paremini:
a) jääkuubik visata kuuma kohvi sisse
b) kuum kohvi kallata jääkuubiku peale.

Ehk olen ma ise millegist valesti aru saanud, kuid minu vaated on sellised.

Pole Su vaadetel häda midagi, jutt kõik õige, kuid eelsüüteküünlast paraku jääb natuke väheks- eriti kõvemate miinustega. Samas on minu arvates nii, et kui silinder, kolb kõvasti miinuses on , jahtub ka kuum õhk maha, eelsüüteküünal neelab ka palju akuenergiast, mistõttu kolvilöök jääb lahjemaks ja masina käivitumine võib probleemsem olla. Loomulikult pole mõtet hakata rääkima teada teemal, et diiselmasinatel peab kõik korras olema, muidu ei käivitu. Summa ei sõltu liidetavate järjekorrast-tõesti, pole vahet, kas jää alla või peale, kuid soe kolb, silindrisein annavad samuti kuuma ja kõige lõpuks.....- kes keelab samas veel eelsüüteküünalt kasutada?

No nt see Defa plokosoojendus on kõik ok- kui on ikka 6h järiest järel olnud käivitub minu arust ideaalselt. Aga paraku mõtlen, et äkki on mingi variant mis nagu vähendaks seda aega mis soojendamisele kulub. Webastol oli see soojendamise aeg 20minutit võin eksida aga sihuke nr meeles.
Plus Webasto kulutab vähem elektrit- leian, et küte odavam kui elekter. Kui ma ei eksi, siis eelmine talv oli nagu plokosoojendus korduvalt 24/7 järgi- kuu lõpus arvel oli summa minuarust 2x suurem (loodan, et puusse ei pane aga nii igatahes mäletan)


Simo.

Nii ongi, 750w küttekeha lihtsalt ei jaksa rohkem!

Samas on kerode tööaeg samuti piiratud - aku mahtuvus seab omad reeglid - kui ikka pinge langeb alla teatud piiri, siis lülitub välja või ei hakka lihtsalt tööle. Ka diiselkütte kvaliteedile seab tunduvalt karmimad reeglid - aeg-ajalt on kütustes seda va sinist ainet rohkem ja see sadestub katlasse ja keerab asja ikka täiega tuksi.

Arvuta nüüd - ahi 20000.-, paigaldus 5000.- siia käibemaks otsa - palju Sa selle raha eest juhet võid seinas hoida?

Mul sõbral paaril russil kerod peal.Olenemata ilmast mingi veerand tunniga mootori plokk 80 kraadi.Käivitamisel probleemid puuduvad.
Samuti on paigaldanud sõidukatele,karjääri kopale jne.