No ma ei tea..... siin jutte ja argumente igasuguseid , ei taha ütelda, et kunstseemendamine vale on, aga kui sul ikka paarküümmend ja enam ammlehma on , siis mis pagana meetodiga neid aega vahtida on, tiinust kontrollida, heinamaad mööda taga ajada, seemendajat õigeks ajaks kutsuda jne... Seda ka ,et mahepidajad ei tohi tiinust süstiga esile kutsuda ja see korraga seemendamine jääb ära. Ja üks veisekasvataja arvas et pull paha investeering, kui ammlehmasid vaid 20, tegi salaja süstid, tehti seemendus, kuid vaid pooled jäid tiineks. Kuid pull võtab indleva paarikümne päeva pärast uuesti ette, kasvõi südaöösel ja teeb seda asja palju suurema kogusega ja palju tõhusamalt, kui veterinaar.
Huviga loeks kommentaari ,kus keegi oskab paberil realistlike numbritega kunstseemenduse pullist ökonoomsemaks näidata isegi 15 vabapidamisel lihaveise ammlehma puhul. Käisisn just lihaveisekasvatajate seltsi koosolekul. Seal jäi kõrvu jutt, kus keegi ostis kelleltki veised ja igaks juhuks enne transat pandi loomadele päitsed. Loomad viidi oma karja hulka, lasti lahti, kuid päitsed siiamaani pooltel loomadel peas, kuna ei saa neid kätte. Omal sama kogemus. Ja mismoodi veel indleva püük heinamaalt välja näeb- näidake ette

mul näiteks eraldi aedik, saab pärast kinnipanekut ühekaupa välja lasta,
jama ainult sisse ajamisega, kahekesi el. karjusega anult saab

kasvõi südaöösel ja teeb seda asja palju suurema kogusega ja palju tõhusamalt, kui veterinaar. /millal ükskord saadakse aru ,et kogusel ei ole mittemingisugust tähtsust,tähtis on ainult õige aeg. Lihaloomade puhul on tõesti lihtsam pulliga,pole vastu vaielnud,iseasi kas ka odavam,kui lasta loomaarstil teha siis vb on odavam. No ja kui mahe oled siis... jah pole midagi teha,need ongi need mahedaks olemise "võlud". kui aga inda sünkronideerida,siis ei ole oluline mitte ainult õigel päeval seemendada vaid seda tuleb teha suht tunni täpsusega,ning seemendada tuleb siis kaks korda, samas lihaveise spermat saab tüki odavamalt kui nt EHF. Mainisid ,et kui sul on enam kui paarkümmend ammlehma,et pole aega vahtida kui indlevad,no see pole vabandus,selline aeg tuleb leida, mul on 150 looma ja ma tean täpselt millal üks või teineindlema peaks hakkama,selleks tuleb lihtsalt leida aega ,vähemalt paar korda päevas pead selle jaoks aega leidma ,et just selle pilguga loomi laudas või karjamaal jälgida,ükskõik siis kas kunst või tavaseemendus,lihtsalt sa pead tundma oma loomi. sinu teooria järgi siis 1000 pealiseid farme ei saaks üldse tiineks,kunstseemenduse teel. Kunst seemenduse puhul pead lihtsalt teadma enamvähem kui pikalt sul loomad indlevad,üldiselt on nii,et kui hommikul otsib seemendad õhtu ja vastupidi,(v.a. inna sünkroniseerimine)pull võib sul panna öösel ja ta paneb ka mitu korda sest ta tahab ,aga viljastumine toimub ikkagi hiljem ju. aga noh eks igaüks peab leidma omale selle variandi mis mugavam,hinnavahet eriti ei tule,sest pull on kallis ja nagunii pead teda vähemalt 2a. tagant vahetama.Samas veel,kui sul on juba nt 100 looma karjas siis jääb ühest pullist väheks,sest ta enam füüsiliselt ei jõua siis. Looma kättesaamiseks lihaloomade puhul oleks vajalik omada uinutit.

Lihaveiste puhul soovitakse üldjuhul, et, poegimine toimub märtsist maini.
Mida lühem periood ,seda parem. Niisiis eeldatakse pullilt teatud perioodi puhul teatud hulgale loomadele vasikate tegemist. Mäletamistmööda oli
2 aastasel pullil võimekus 15 looma ja vanematel 30 looma. Ega see võimekus nüüd sünniaasta muutumisega ka ei muutu Aga nii oli ühe teadjaga jutuks. Kui võimalik karja juures sageli käia aastaringselt, siis võib ju rohkem ka loomi olla pulli kohta ja koormus suurem- lihtsalt poegimisperiood venib pikemaks. Nüüd Vianco tahabki, et loomade müügikõver oleks ühtlane sirge, kuna okt, nov. on loomade ülepakkumine ja Rakvere ei suuda liha maha müüa. Ilmselt tekibki edaspidi võimalus loomi realiseerida lubatud ettemääratud koguses . Kes seda otsustama hakkab pole veel teada, kuid asi võetakse kindlasti arutusele ... Aga tulles veel tagasi seemendamise ja pulli teemasse, siis minu ja paljude teiste lihaveisekasvatajate arvamus on see, et lihaveiste kõrvalt on võimalik ka täiesti vabalt tööl ja ka puhkamas käia. Endal mitu ametit ja leian, et kui peaksin sageli veiste juures käima, siis poleks mul sageli võimalik kodust eemal olla taluasja ajada ja raha teenida... ja seetõttu ja paljude teiste asja lihtsustavate tegurite tõttu on minu karjas seemendusspetsialist nimega Heikki

Ahjaa see uinuti teema... olen kasutanud ja kasutan ka edaspidi, kuid ainult vabast loodusest püüdmisel. Põhjus lihtne- doosi raske määrata, nooled kallid -ja võileivaseadusega sarnanev fakt, et ikka kiputakse nool pooleks kukkuma.

Kas keegi teab palju on ametlikult lihaveistel ruutmeetreid ette nähtud vabapidamislaudas?

Kas mitte 2 ruutu??

kuus ruutmeetrit on ette nähtud ühe looma jaoks!

mis vahe on maheloomadel ja mitte maheloomadel

maheloom on see, kes sööb orgaanilist toitu- maheteraviljatooteid, heina, jn e. Pritsitud viljast jahu vist ei tohi anda.

Maheloomade sööt peab olema mahedalt kasvatatud, s. kui ise oled mahetootja, siis enda kasvatatud, kui ostad, siis teise mahetootja käest. Mittemahedat, nt. mineraalsööt, võib olla kuni 10% söödaratsioonist.(söödaratsiooniks nimetatakse kõike seda kokku, mis loom sööb, koosneb erinevatest osadest: nt jahu, hein). Mahelooma müües saad liha eest kõrgemat? hinda Märjamaa tapamajst, mujal eraldi ei arvestata. Elusloomaks müües saad kõrgemat hinda, sest mahetootjad võivad osta ainult maheloomi. Aga tegelik kasu tuleb hoopis hektaripõhise mahetoetusena (rohumaadel 1200 ha + teised toetused, mis niigi on. Rohumaale mahetoetust saab aga ainult siis kui on maheloomi piisaval arvul hektari kohta. Mahetootjaks saab Taimetoodangu Inspektsiooni kaudu, tuleb läbida koolitus.

Sõitsin täna mõõda ühes talust, kus on lihaveised. Tekkis selline küsimus, et miks neil ei olnud kõrvarõngaid. Kas PRIA ei nõuagi, et vabapidamisel oleks loomadel kollased märgid küljes?

teoreetiliselt võib ka ilma pidada,aga sel juhul ei saa sa nende pealt mingit toetust jne,kõrvamärgid pole kohustuslikud. Pärast müüb liha kah mustalt ja asi korras

tauditõrje seaduse kohaselt on numbrid kohustuslikud, samas kui keegi vetidele ei kaeba, siis saab ka ilma, müües mustalt. Võib ka olla, et paberi peal on numbrid olemas, lihtsalt kõrva löömata, mis on muidugi ka seaduse rikkumine, aga endal onj ka mõned sellised, kellel õigel ajal panemata jäid... nüüd tuleb sügist oodata kuni loomad kuhugi hoonesse saab, siis..

kui vet ametit teavitada, et numbrid olemas ja loomad vabapidamisel siis nad suhtuvad sellesse üsna mõistvalt, et asendad numbrid näiteks vereproovide võtmise käigus.

selline küsimus et kas lihakari annab ka piima või eii? Pole kunagi kokkupuutunud ei tea midagi sellest asjast