Eks see ole ikka, et kui keegi millegis näeb miskit head, siis on ta nagu "klappidega hobune" ja mitte midagi muud ei näe enam. Aga tegelikult ei ole see mahe nii roosiline midagi kui siin mõned meist näevad. Hea küll, räägitakse, et saab siin isegi 2,5 tonni hektarile, kui pannakse hoolega sõnnikut ja enne seda on olnud ristikut külvikorras kasvatatud või allakülvina pandud. Aga olgem ausad, et kui palju meil praegu Eestis kasvatatakse loomi, kelle kaudu me saaks väärtuslikku orgaanilist väetist?! Praegu pannakse 3-3,5 tonni ehk sõnnikut hektarile, kui sedagi, aga see on ju ääretult vähe võrreldes sellega, mis panid meie esiisad. Ja pealegi suurem osa meil nn. mahetootjad üldse taimekasvatusettevõtted, aga kust neilt see sõnnik võtta? Ja liblikõieliste kultuuride kasvatamisel saame mulda suures osas lämmastikku, kuid mis saab teistest taimetoiteelementidest? Fosforit ja kaaliumi ei vabane mullavarudest nii palju, et saaksime selle najal liugu lasta. Need mahekasvatajad lihtsalt "kotivad" põllumaad, mis on ääretult nutune. Ja teha seda ainult toetuste pärast. No ma ei tea, kas on mõttekas. Ja pealegi, kui natuke sõita ringi ja vaadata neid mahepõlde sügisel, siis need on suures osas koristamata. Kuid miks? Sest sealt ei ole midagi koristada, kuna kui hakata koristama, siis koristuskulud on suuremad ja lõppkokkuvõttes on miinused. Ja vaadake, kus suures osas need mahekasvatajad koondunud on. Ikka sinna, kus mullaviljakus on madal (Hiiumaa, Saaremaa, Võrumaa). Kesk-Eestis lihtsalt ei tulla selle peale naljalt, et hakata selle mahedaga vigurdama, sest see ei ole rentaabel. Ma ei tea, kas on meil vaja nüüd tõesti viia need bilansid miinusesse ja jätta järeltulevatele põlvedele lahjad mullad. Pigem oleks tark tegu vähendada mineraalsete väetiste koguseid ja taimekaitsevahendeid nii, et keskkonda ei kahjustada ja tagatakse ka mullaviljakus. Ilmselt tuleb mahekasvatajate poolt nüüd palju vastukaja, kuid ülikoolis õppides ratsionaalset maakasutust saate sellele jutule ka kinnituse arvutuste põhjal, mis paneb kindlasti mõtlema!!! See siin on kõik väike osa, mis ma rääkisin. Ja ei ole mõtet hakata ajama, et teistes maades on nii palju mahepinda ja et meil Eestis võiks ka olla, sest teistes riikides mindi mahedale üle siis, kui mullaviljakus oli kõrge, kuid meil siis, mil ei ole aastaid õieti väetisi kasutatud. Kannatlikkust!
|