Kalle kirjutas:
Teoreetikute mõtteavaldusi siin lugedes tuleb tihti meelde üks kõne maksuametist. Küsisin tagasi käibemaksu uue kombaini eest ja kontrollimise käigus helistas piiga maksuametist:" Meie siin arvutame juba teist päeva kolleegidega ja jõudsime järeldusele et te ei tohiks nii kallist kombaini osta. Te ei teeni seda raha tagasi. Kui te seda ikka kindlasti osta tahate, siis meie arvates ei tohiks te seda ainult viljakoristuseks kasutada. Te peaks muid töid ka masinale otsima."
Haha, päris hea kommentaar, võttis muigama küll.
Tõenäoliselt eeldati, et kasutad masinat ikka "multifunktsionaalselt", leides sellele ka muud rakendust peale viljakoristuse! Või siis lihtsalt öeldes üritati vihjata sellele, et katsu leida sellele kasutust ka väljaspool oma maid, st teenust osutades vms.Kuigi ma muidugi ei tea, mis tootmismahtudest Sinu puhul jutt käis, aga sellest tulenevalt võib tasuvuse küsimus aktuaalne olla küll. Ei ole mingi saladus, et põllumajanduses on headel aegadel ka üks jagu üleinvesteerimist olnud ehk investeeritud on liiga optimistlikest prognoosidest lähtuvalt.
Uutesse masinatesse ja seadmetesse ei investeerita selleks, et oleks uhke tunne ja silm puhkaks. Seal peavad ikka põhjendatud kaalutlused taga olema. Väiketootmise korral võib päris kindel olla, et mitmesugused erimasinad (nt kombainid, ruloonpressid-kiletajad jms) lihtsalt ei tasu ära. Kuigi eks see tasuvuspunkt oleneb ka sellest, mis kvaliteedi ja hinnaklassi tehnikaga tegu on. Traktorid, võiks arvata, teenivad end üldmasinatena seevastu isegi väiksemates taludes päris ruttu tasa. Muidu ütleks aga, et vähem kui paari-kolmesaja hektari puhul on igasuguse "tehnika viimase sõna" tasuvus kaheldav. Aga noh, väiksema mahu puhul ei pruugi viljakasvatus nii või naa majanduslikult tasuv olla.
Kui, siis seda juhul, kui toodangut talus kohapeal väärindatatakse, nt jahvatatakse jahu, pressitakse õli vms. Eks väiketootja peabki eriti nutika tootearendusega kasumi välja teenima. Ja seda ka tegelikult tehtud on, mis annab lootust, et maaelu niipea ei kao ja jäärapäiseidki noori leidub, kes vastuvoolu pürgivad. Samamoodi ei tohiks ka suurfarmid kuhugi kaduda. Nemad peaksid siiski olema piltlikult öeldes meie peamised toidulaua katjad, ja seda eeldatavasti kasumlikult tehes.
Aga tulleks lõpetuseks tagasi alguse juurde. Kui riigi, sh maksuameti suhtumine põllumeestesse on tihtipeale irooniline ja väiklane, siis ka tublimad maaharijad võivad teinekord teatud stampides kinni olla. Olen kohanud lähenemist stiilis "investeerimine investeerimise pärast" või "naabertalunikule tuleb ikka koht kätte näidata", ilma et nende otsuste taga oleks mingit sisulist analüüsi. Kuuldud on ka väljaütlemisi, et milles siis probleem, kui uus kombain kuuris seisab, rikki ta ju sellest ei lähe - peaasi, et on olemas. Selle peale saab vaid öelda, et rahanduse alused tuleks igal ettevõtjal endale siiski selgeks teha. Alati ei ole vaja kõige kallimat ja kõrgeima tootlikkusega masinat osta. Tuleb ikka arvestada oludega ja kaaluda ka alternatiive. Teinekord võib väga korralikud masinad-seadmed saada ka järelturult. Kuigi kasutatud põllumajandustehnika turul on tegelikult nõudluse ja pakkumise vahekord paigast ära ja kaldu uute masinate suunal, sest nendesse investeerimiseks on võimalik toetust saada. Ja teatud tööd on väiketootjal igatahes mõistlikum teenusena osta. Siin oleks kindlasti koht, kus läbi ühistulise tegevuse (masinaühistud jm) saaks palju ära teha. Viimase osas oli esimene EV kindlasti omaette eeskuju, tänapäeval enam eriti mitte.
