Mina küll seda ei poolda et ettevõtted väiksed peaksid olema.Suured firmad on targalt majandades palju jõulisemad.Hinna kõikumisele palju vähem reageerivad.Oleneb muidugi kui suured kohustused firmal on.Üle investeerimine toob pankroti.Eesti probleem ei ole mitte linnastumine vaid elanike koondumine põhimõtteliselt Tartu ja Tallinna piirkonda.Kui koondutaks ühtlaselt linnadesse või vähemalt maakondade keskustesse oleks pilt palju parem.Ja see ahelreaktsioon mis praegu käib ei peatu enam.Mõelge nüüd ise.Kogu maaelu on ikka põllumajandusel põhinenud.Kui ma praegu mõtlen palju talusid oli siinkandis eesti-ajal siis on selge et siis pidi olema ka palju koole ja muid selliseid asutusi.Linnastumine on toimunud ka igalpool mujal riikides.Meil pidurdas seda nõukogude aeg.Käsumajandus võimaldas maal millegi muu arvelt ja riiklike plaanide eesmärgil elu sees hoida.Aga kui kukkus NL siis mõeldi et saab olema jälle nii nagu eesti ajal aga võta näpust.Masinad olid nii palju arenenud et väike talu ei suutnud konkurentsis olla.
Vanades El riikides on toetused linna liikumist pidurdanud, aga tegelikult on see võlts ja ükskord kunagi kui poliitikud teistmoodi otsustavad tuleb seal väga ränk muutus.Ilmselt sama ränk kui või isegi rängem kui meil siin oli.Siis on ,meil jällegi eelis.
Ma arvan et noori toob tagasi ainult nende oma initsetiiv.
Ja saagivõistluse on ju ikkagi kinni pannud põhiliselt suurtootjad.Ei tulegi kedagi nii 100 ha ringi vilja kasvatavat eete kes on mõne margi maha pannud.Kõige pisem on vist Kaido Kirst olnud.Piimandusega pole ma eriti kursis.
Võibolla on probleemiks mu maailmavaade aga kõik ei saa olla võrdsed.Seda on juba proovitud.Ma ei tea kas ma panen väga puusse oma näitega aga Aafrikas oli kunagi riik nimega Rhodesia.Üks rikkamaid seal kandis.Nüüd on ta nimi Zimbawe ja kuigi kaugeltvaataja jaoks on muutunud vaid nimi on tegelikult sellest riigist saanud üks maailma ja Aafrika vaesemaid riike.Milles siis asi?(muide teda nimetati ka aafrika viljaaidaks)Varem oli ta brittide koloonia kes investeerisid ja arendasid.Siis aga sai see riik vabaks, ajas valged minema ja sealsed tüübid arvasid et saavad nüüd rikkaks.Aga ei saanud.Nüüd on seal näljahäda ja vajatakse pidevalt humanitaarabi.Ma ei arva samas et sealsetel inimestel ei olnud õigus viha kanda orjastajate vastu aga see selleks.Igatahes kõik olid nüüd võrdsemalt vaesemad kui enne kõige vaesemad.
Ja üks asi mis veel aitaks oleks suuremad pered.Kohe oleks tarbijaid rohkem.Jääks poed jne.
Koolide koha pealt arvan ma et kunagi varem saadi gümnaasiumiharidus linnast.Ei juhtu ka nüüd midagi.Seda enam et reaalsuses ei kao ju kõik maagümnaasiumid.
Valmis ilmselt mu pikim postitus siin foorumis. Midagi tuleb raudselt veel meelde

Asi ei ole tahtmises, vaid majanduses, väärtuse loomises, kasumis. (või sinu väite puhul, mis see eesmärk siis ikkagi on?). Tegevused peavad ju end ära tasuma. Keegi ei tee ju selle pärast tööd, et kõigil teistel mõnus olla oleks.
Kas väidad, et viis Nivat koristab sama koguse vilja odavamalt kui üks Lexion? Millal su uut Nivat vaatama võib tulla?
Sinu näide ei arvesta tööjõukulu, aega ja kindlasti mitut muud tegurit.

Täna ausalt ei viitsi rohkem...

Lugedes seda juttu siin ,mis on tekkinud vähem kui ööpäevaga siis meenub see lõik toredast filmist" Malev" http://www.youtube.com/watch?v=j1HZG04t8p4

peaministri kohta ütleksin seda,et natuke ta maine mu silmis selle acta teemaga seoses langes,aga ta on hetkel parim mis olla saab, keda asemele panna? savisaar,mikser,reinsalu,reiljan,sõrra,simson,mingi muu suvaline tont? Lihtsalt pole kedagi pädevamat.

Sinu pädevus küberfarmidest on üllatav, ma ei ole ise neist ühtegi näinud.
Minu kogemused nii põllu maj. kui ka muus maj. pärinevad elust enesest ja on oma rahakoti peal omandatud. Kas see ettevõte mida sina majandad toimib ka 100% sinu rahakoti peal või oled seal ainult palgal?
Kui sa ainult palgal oled, siis ära nii kõva kisa enam tee.
Ja ära sõdi nii kõvasti suurtootja poolel , kui see pool ja sinu tekitatud sõda ei puutu asjasse, küsimus oli selles, mis oleks TEOREETILISELT riigile tervikuna kasulikum ja ikkagi on riigile tervikuna kasulikum viis-kuus toimetulevat ettevõtet, kui üks vaäga aksumlik nende asemele.

Praktiliselt kogu euroopa majandus tugineb väikeettevõtlusele (loe: pereettevõtlusele) ja seda tuleb toetada see toodab üldises plaanis jõukust. Jah metsaga viljakasvatuse auke lappida pole õige. Aga ei pea ka ainult viljast ära elatud saama. Suvel kasvata vilja talvel majanda metsa. Muidugi on hea ainult viljakasvatusega tegelda. Suvi läbi teen tööd ja teine poolaasta on jalad seinal ja siis hädaldada et näed ei saa väikse majapidamisega hakkama. Muidugi ei saa. Kus on öeldud et peab saama? Aga palgatööjõud viljakasvatuses. Mis need talvel teevad? Istuvad palgata puhkusel või miinimumpalga eest töökojas ja kütavad ahju, sel ajal kui peremees palmi all pleesitab või kuskil mägedes suusatab. Ma olen olnud suures põllumajandusettevõttes algul traktorist, pärast juhtival kohal. Täna pean talu. Arvan et 100ha mulle piisab, et ilusti ära elada ühte koma teist endale lubada ja palgatööjõudu mitte pidada. Ja tunnen, et elan tunduvalt paremini, kui palgatöölisena elasin. Igasuguse ettevõtluse eesmärk on omanikule tulu teenida ning palgatööjõule võimalikult vähe maksta. Mida rohkem palgatööjõudu ja vähem omanikke seda kehvem riigile ja seda kehvem maaelule ja tulevikus tuleb see ringiga ka suuromanikule tagasi, siis kui pole enam tööjõudu mida palgata.

Suurmajandid/talud on head ja toredad ning suudavad rohkem ära teha kui 10 santi aga kui ma vaatan ringi siis enamuses põllumajandus ettevõtetes on asjad täis või pool automatiseeritud. Laudas on max 2-3 inimest, traktoriste ka ehk 2-3 ning ongi kõik. Tehnika ja teadus imed võimaldavad, teha asju effektiivsemalt aga siiski mida teha siis 100.000 matsiga,kellel pole ei tööd ega ka mõtet väike ettevõtlusega tegelda,sest lihtsalt maksu koormised ja seadmed on üle jõu käiv ja nõukogudeaja tehnikaga ka igavesti püksikummi ei venita. Ise asi on viinakuradile hinge ära müünud tegelased ja muidu laiskvorstid, neid oli veneajal ja on ka edaspidi. Siit koorub siis veidi ebameeldiv tõde,et 100.000 matsi on üleliiast ja nad tuleks kuhugi välja saata?

Ma ei ütleks et maksud ja koormised on üle jõu käiv. Pigem hakkab juba küsimus selles olema, et sa ei saa maal enam väikeettevõtlusega tegelda, kuna sul pole kusagil tegelda sellega, sest kõik maa on suurte poolt ära okupeeritud.

See on ka probleem, minu külas on ka kohalik ühistu endale kõik vabad maa lapid (v.a siis paar erandit,kus on omanik vastu olnud või võsa juba peale lastud kasvad), endale ära rabanud. Üldpildis on asi nii,et need ,kes omal ajal sohvoosid pumba juures olid said ennast kindlustata tehnika, tooraine ja loomadega. Ning need sellid on siiani ka kõige edukamad olnud, ülejäänutega on kahjuks nii nagu üks ütlus: kes viimane,see hapupiimane.

Kasum, kui selline ei saa olla eesmärk omaette, eesmärk saab olla eluviis, mida teenitud raha eest finantseeritakse.
Arvuta natuke ja jõuad ka järeldusele, et ka teisiti ja väiksemalt st alla 900ha on võimalik rahulikult ja normaalselt ära elada, 300-400hj masinaid ei osta, aga neid ei olgi vaja, et tööd tehtud saaks.
Omahinda paberi ja pliiatsiga välja arvutada on pm.'s liiga keeruline, sest muutujaid on liiga palju, kui ühte muudad muutub kõik, seega võiks see olla arvutis ja kui oled selle valmis teinud, siis tuleb sealt palju huvitavat infot välja, seda ka mastaabiefekti kohta ja need võivad sind isegi üllatada.
Loomulikult ei tee keegi selleks tööd, et teistel hea olla oleks, aga mida rohkem on neid, kellel on võimalik ise enda heaolu eest hoolitseda, seda jõukam on ühiskond tervikuna.
Viie niiva ja lexioni koristusvõimsuse võrdlust ei ole oluline selles teemas käsitleda, oluline on käsitleda kas üks niiva jõuab koristada 200ha ja üks lexion 1000ha , sest nimetatud masinad kerkisid ülesse selles valguses.
Minu nivat sa tõenäoliselt ei näe, sest ma ei osta seda, aga külla võid ikka tulla, näeksid elu ka teise kandi pealt, kui sa oled harjunud nägema. Niva kui sellise tõin mängu, et sulle näidata, et ainukesed masinad ei ole lexion, cx, s690.
Ja kui nüüd päris aus olla, siis sina kui suurtootja oma 900+ha ei rõõmusta selle üle, kui külje all hakkaks end sisse sätima 200ha talumehed, sest see käiks otseselt ju sinu maade ja rahakoti arvelt - see on see probleem, miks sa nii kõvasti üritad väike tootmist maha tampida argumendiga, et sina teenid suuremat kasumit, aga see ei aita kedagi peale sinu, sest seda kasumit ju ei maksustata ja kus siis on see suur kasu riigile millest sa räägid?

Väikesel ongi see probleem põhiline, et peab midagi toetavaks tegevuseks leidma. Palgatööl lisaks käia on natuke jama, sest ei pruugi puhkuse aegu täpselt koristamise ajaks seada (kõige lihtsam vist riigikogu liikmetel ja kooliõpetajatel). Mõnele jälle ei meeldi palagtööl käia (võõrast rikkaks teha). Vaevalt, et seda metsa ka nüüd ühel talunikul niipalju on, et saab eluaeg sealt "auke lappida".

Uh, kuskil eespool oli juttu talunikust,kes ei jõudnud ega tahtnud lubatud palka maksta. Endal oli siin eelmistel aastatel selline olukord,et tervis oli kehva ja oli kedagi vaja enda asemele tööle panna. Sai siis leitud paar linnapoissi,kes esimese asjana kohe raha ette tahtsid..... Muidu jutujärgi kõvad mehed. Esimesel päeval tegid metsas puid. Vaatasin,et no saavad nagu hakkama. Teisel päeval tuli juba nõudmisi. Kas sauna ka teed? Algul oli jutt,et käivad ise tööle. Siis helisatasid,et raha pole,et bussiga tulla....no läksin autoga järgi. Tegid siis päeva veel ja õhtu ära viies küsisid jälle raha... no andsin....
Siis helistasid,et homme tulla ei saa..... tulevad ülehomme..... siis ikka ei tulnud. Siis jälle tuli jutt,et raha pole.....ei saa tulla. Selline jant kestis siis mitmed nädalad. Lõpuks lõid telgi ka püsti....laitsin maha,kuna tean ju mis ilmad on... öösel tuli vihma ja poisid said külma. Palavik...... Siis iga päev keerasid plotskit. Iga tunni tagant toppisid konisid täis. Sõid mingeid pakisuppe ja jõid kohvi ja muud kraami peale. Iga päevaga oli näha,et töötulemused kehvenevad. Iga natukese aja takka imeti koni..... Ma juba sain aru,mis tuuled puhuvad. Lõpuks läksid päris ülbeks,küsisid ikka raha juurde. Ma hakkasin siis ka vasta töötama. Ütlesin,et pole. Lõpuks siis ühel õhtal helistati. Sõimati orjapidajaks ja öeldi,et maksan vähe...
Minu poolt olid tööriistad,bensiin,õlid,vedasin neid,vedasin veel puid ka metsat ise välja.....
Lõpuks tuli välja ,et olin neile peale maksnud,kuna puuhunnikutest ei tulnudki seda kogust välja, mille eest maksin. Lõpetasin selle jama. Pärast tuli veel välja ,et üks õppind poiss....
Lõpuks sai mul nendest sulastest kõrini. Olen ka varemalt kohalikke tööle võtnud,kuid peale kuulujutte,et maksan vähe,olen lõpetanud sulaste otsimise kodu ligidalt. Olen igasuguseid selle vedanud,jootnud,raha ette maksnud ja pärast ei jõua seda möla ära kuulata.
Pöördusin ka kohaliku tööbüroo poole sama murega,kuid ei saanud ka sealt abi. Üks mees tuli tööle küll,kuid peale üht tööpäeva oli kadunud....ütles veel,et ei tasu ära.....
Maal pole enam töö tegijaid,sest inimesi lihtsalt pole. Igaüht tööle ka ei võta ja pensionärid on oma töö juba teinud. Olen ka noori palganud ennem. Tulemus see,et õpetad mehe välja ja mõne aja pärast avastab,et kuskil parem elu...... On ka selle olnud,kes diiselt varastanud......ja pärast ütlevad,et ma ei oska majandada............ Nii et kurb on see lugu. Senikaua jõuan veel ise teha aga endaga võrdset meest ei ole veel metsa ega põllule leidnud. Oli kunagi üks tore mees,kellega sai kööstööd tehtud,kuid ka tema juba puhkab mull all.

Maal ei muutu ennem midagi,kui riik ei lõpeta hävitustööd. Maalt kaovad poed,sidejaoskonnad...... Töökohti napib. Tööpuudust aga maal ei ole....tee või surmani,ikka jääb midagi tegemata...
Nii et kes tahab,see saab alati midagi teha. Talu on selline koht,kus kunagi töö otsa ei saa. Kõige hullem,et kõik asjad koonduvad linna. No mis teeb linnapoiss maal.... süüakse igasugu rämpsu sisse,siis ei jõua ju üldse töödki teha.... Kui maatööd teha,tuleb korralikult süüa Muidu ei jõua jahukotti tõstagi....
Ma ei oska praegu midagi ise välja pakkuda,et mis aitaks noori maale tuua. Kui riik tegeleb enesehävitusega,ei ole meil siin midagi teha.... Ainuke millega iga inimene saaks tegeleda,see on see,et tuleb pere luua ja lapsi teha! Võibolla tuleks kõik vanatüdrukud-ja poisid järje peale aidata. Tuleks siis mõni peo -või kokkusaamise koht püsti panna....

Arvatavasti on sinu puhul samamoodi tegu nn skalbi koorijaga. Kes korraliku meest ei oska hinnata ning tahab vaid joodikute seast korraliku "koolitada". Korralik töömees vajab 12 kuud aastas tööd, et maksud makstud saaks ja samal ajal tuleks ka riigile maksta maksud, et lapsed saaksid koolitatud ja bussiliiklus maal toimiks. Kas sinu pakutud palk seda sisaldas? kahtlen sügavalt. Seetõttu ma ei imestagi, et maal elu välja sureb. Vähegi ettevõtlikumad töömehed on juba töö leidnud ega jookse ühe taluniku juurest teise juurde. Korralik mees tahab kindlal päeval palka, ega küsi seda ette.
Samas viimasel ajal olen näinud ka ise vajadust raha ette küsida. Põhjus selles, et osad inimesed põllumajanduses ei saa aru, et kui töö tehtud, siis tuleb ka palk maksta. Tahetakse üle perse tõmmata esimesel võimalusel maksimaalse summaga. neid moosiseid väiketalunike hunnikutes nähtud.



Talu on jah koht, kus inimene saab oma HOBIDEGA tegeleda. Kuid töö tegemiseks on vaja ka töökohta. Kuna cccp ei olnud sellist töökohta nagu talunik. Olid majandid, kes pidasid ülal neid lojusid joodikuid ja jooksikutest talunike. Tänapäeval ei taheta aru saada, et tööd tuleks ka mujal teha - väiketaluga lihtsalt ei ela ära. Halvasti öeldes on tegu parasiitidega kes ei tooda ülejäänud maailma jaoks midagi, kuid kellele peab "kassi moodi krõbuskit" hamba vahele pista. talu suureks vastu leitakse jällegi kümme miljonit põhjust.

Isiklikult leian, et leida hea tööline on keeruline, leida hea tööandja veel keerulisem. Ühesõnaga skalbi võtjad mõlemad. Kahte korraliku kokku saada on keeruline kui mitte võimatu. Enamjaolt on küsimus ka oskustes ja rahas.