Vaja ehitada suvel küün, kus heinu ja traktorit hoida. Varsti peaks hakkama materiali lõikama. Laius 6m on paigas, sest tuleb lauda otsa. Pikkust annab veel mõelda, aga tõenäoliselt teen 8m pika (vana küüni müüri on seal 4m jagu, otsas vundamenti pole). Kõrguse juures oleks abi vaja - ei tea mis tulevik teeb ja kuna material tuleb oma metsast ei tule see 50cm mängimist midagi kallim. Samas on jama hakata 4.9m laual jupikesi otsast lõikama hakata, et vooder klapiks. Russa vajaks kõrgust 3m. Seda ei tea millega ma tulevikus sinna sõidaksin Kindlasti on siin kogemustega mehi - mis on teie kuuri ukse kõrgus? Kunagi hiljem laoks laudale ka paar rida plokke peale, et saaks küüniga katus tasa ja traktoriga ka laudas sõita.

Teine asi, mis pähe tuli on katus. Kivikatust pakuti vahepeal 40 kr/ruutmeeter. Eeltööd on palju, aga tulemus peaks saama inimpõlve pikkune. Mis teie arvate sellest plaanist?

Vundamendi teen nii, et tuleb veidike maa seest välja, ei haka meetri kõrgust müüri valama.

2001 ehitasime kuuri,mis on 43pikk ja 10 lai ning 5m kõrge,ise tegime puidust fermid ja plekk on seinteks ja katuseks, nüüdseks ammu väike mis väike seega plaan üks veel teha ,eelkõige tehnikale. enam ei taha väga puidust teha vaid metallist,kuna tuleb odavam. Endal metsa pole ja kõik tuleb osta. Eelmise kuuri puhul sai suur viga teha selles,et katuse reikad sai kinnitatud naeltega,mis olid küll fermide sees oma 6cm aga 2005 jaanuaritormile vastu ei pidanud ja keeris tõstis kuuri ühe poole katuse 5.5m lai ning 43pikk koos reikade ja plekiga lendu ning lennutas ikka oma50-70 m . eemale, sõites maha veel vaha betoon elektriposti hoovi peal. oleks pandud kruvidega oleks ilmselt ehk vastu pidanud,sest plekk jäi reikade külge. Kõrgem tee ta kohe kindlasti kui 3 m,just seepärast,et sa ei tea millega sa sinna võibolla 2 aasta pärast sisse sõidad.Üldiselt kui vähegi kannatab tee ikka kohe igatpidi suurem.

6x8 m küüniga pole midagi teha. See kõlbab ainult 1laaduriga traktori hoidmiseks ja kummalegi poole alla 2 m käimisruumi ka. Heinu sinna ei anna toppida. Jürto, kahju, et nii lühikeste naeltega panid. Ise löön sellise koha peal 25mm laudise 120mm naelaga. Ja räästaosad kindlasti kinni taguda nii suurel hoonel. See oli alles õhulend. Muidugi hull koristamine ja lammutamine hiljem

Eriti pikemalt ka ei annaks kuuri ehitada, soo tuleb ette. Õigem oleks muidugi mitu hoonet ehitada: heinad, masinad, mis iganes. Eks see ole selline "säästuehitus" - hädasti on vaja, aga raha eriti pole. Äkki peaks siis ta kuhugile mujale lageda peale ehitama niimoodi, et annab hiljem juurde ehitada. Seda muidugi juhul, kui ehitusluba antakse (looduspark). Kõige kallimad asjad tuleksid vunament ja katus. Kas 5m liiga kõrge uks ei ole? Ei taha päris eputama ka hakata.

Meil masinakuuri ukse kõrgus 4.2m
Mahub kombain sisse ning ka rekka kui on vaja

Kivikatus sellisele ehitisele vast ikka liiga ränk ettevõtmine
Et kivid ilusti jooksma hakkaks ja paika läheks, peab alusroovituse ikka õite täpselt jonksu ajama. Lisaks kui korralikult teha ja ääre ning harjakivid osta, siis neil on juba parajalt kirves tükihind.
Lihtsam ikka õiges pikkuses korralikum plekk tellida.

Muidu meil masinakuuri ukse kõrgus ka 4,2m kanti ja täpselt paras. Küüni puhul tõesti ilmselt liialdamine.

sel hoonel rääsatast polegi ,peaaegu pool plekki sai hiljem uuesti kasutada ühe teise asja jaoks,sest see latakas jäi terveks,ülejäänud oli jah pilbasteks,aga koristada oli küll kena uue katuse puhul panime reikad ikka juba kruvidega. Reikade tihedus ikka endine 5x7 ja iga 40cm tagant.

Mida raskem katus,seda parem vundament peab olema.Kujuta ette möödunud talve,ma sula ja pehme,katusel 1m lund ja kui veel kivikatus oleks.
Tee omale korralik valtsplekk katus peale.Kui profiilplekist teed,siis ilmtingimata kruvid harjapealt jooksma.

Mis mõttes harjapealt?

et kui plekk on profiiliga (kõrgemad ja madalamad kohad ) siis laseks kruvid kõrgemate kohtade pealt. Iseenesest loogiline ka ju, kuna vesi voolab ikkagi soones, mitte harjapeal. Hea öelda muidugi, aga kruve lasta keerulisem- et tõmbaks piisavalt tugevalt kinni, aga mitte liiga, et lohku jääks

pole veel kuulnud,et keegi kruve harja pealt paneks plekil,vee vastu on kruvil ju tihend.

Müügimehed ja teoreetikud käsivad:D
praktikas on neid vist käputäis kes seda teevad..

profiilplekil pannakse harja pealt ainult ülekatte kohalt aga siis ka ainult paanid omavahel, mitte roovi külge, selleks on spets puurkruvid. see siis selleks et tuult vahele ei laseks

Ja oled kindel,et see tihend peab järgmised 30+aastat,ilma et temperatuurikõikumised,tuulelaperdused jms pole tihendi ja pleki vahele vahet tekitanud.
Seega kindlasti tuleks profiilplekil kruvid panna läbi harja.Kasutades selleks pikemaid kruvisid ja sobivas mõõdus liiste selle laine all,mille harjalt kruvid sisse lastakse.
Esianematel ka pandi profiilplekk katus.Talvel paluti mul laevalgustist läbipõlev pirn välja vahetada.Nii kui kupli lahti päästsin sain sahmaka vett kraevahele.Nii,et ei aita need niiskusetõkked seal pleki all.Ja nüüd tuleb hakata vastvalminud profiilplekk katust valtsplekk-katuse vastu ringi vahetama.Profiilplekk on üsna tagapool katusekattematerjalide poolest,esiots on ikka kivi- ja valtsplekk-katuse näol.Ka uut eterniiti peetakse paremaks,kui profiilplekki.

30+ aastat peaks tihend pidama küll,kiui just mõni tark ei ole seda rämedalt kinni vägistanud,või mõtle kui sul on profiilplekk profiilikõrgusega mingi 50mm,siis hakkad sa jee sealt harjast mingit nt 80mm kruvi läbi puurima,selle asemel,et 30-40mm lasta põhjast,sealt on ka pidamine parem. majale ei kõlba minu aravtes üldse plekkkatus. Pigem juba eterniit ,kivi,roog, kõige kenamad. Lautadele ei aita plekk ammugi,ainult eterniit. plekk jäägu tööstushoonetele,kuuridele jne.