MAZ kirjutas:
Mulle meeldib,kuidas Raivo leiab alati 101 põhjust,et teised on lollid jne. Lausa rõõm on lugeda seda.
Viimane kokkupuude traktorid.ee firma omanikuga on see,et isiklikult mina temalt midagi ei ostaks.Mitte,et odav ja hea kusagil oleks(nagu nii on aga kunagi ei juhtu sa selle asja otsa) aga mina pimesi ainsatki elukutselist müügimeest olgu, kes ta ka poleks ei usalda. Elu on näidanud,et eestis on igasugu sahkerdajaid ja olematu äri eetikaga tegelasi. Mõned on juba nime ja nägu pidi teada.
Ma ei ütleks, et teised on lollid. Lihtsalt mõtlemine on enamikul veidi labane.
Näiteks masinal rehvid siledad/mõrased vms- no vahetame ära, mis see siis ole. Kuid, et korralikud rehvid maksavad vähemalt 600euri selle peale ei mõelda koheselt.
Või siis õlilekked või värvimine. Masina lekkekindlaks tegemine (tihendite vahetus jne) võtab ühe nokitsejal terve talve. -
Värvimine. Võta iga detail ette, puhasta kas traatkettaga või liivapritsiga. Krundi, värvi ja lao kokku -- vähim summa, mis ma selle töö eest kuulnud on ka 600-1000euri. Tegu pole ju autoga millel plekid siledad. Traktoril rohkem kumerusi kui täidlasel naisel.
Võtta üks rape ette. Lammutada laiali puhastada ja lisada uusi varuosi. Lõpptulemus lihtsalt selles, et hind läheneb uue masina hinnale. (ma mõtlen vähetöötanud uut, kuid vanuselt ikka 20a vana)
Isegi sellisel juhul - südamega asja juures olles ja enda töötunde mitte arvestades tuleb hetk kui inimene jõuab järeldusele, et see vene kulunud raud on väsinud. (väsinud selles mõttes, et siit sealt ja kolmandast kohast ei pea enam poldid kinni. Näitena rusil jooksevad poolraami poldid laiali, või tagasilla käised ei ole võimalik korralikult tagasilla külge kinnitada jne)
Kodanik Maz suhtumisest tuleb ka aru saada. Inimene kes pole elusees ühegi asja eest turuhinda pidanud maksma, ei saagi aru, et reaalus on veidi teine. Niisama vanapapide garaazist-garaazi läbituuslamine ning juppide koinimisest saadud varandusest pole enam kasu. Ühtegi turvalist, töökindlat ja vastupidavat masinat ei oma. Vaid neid veneaegseid roostekäkkidest "projekte" mida ei suuda ka normaalne inimene terve elu jooksul täide viia.
Margus Müürsepast aka Traktrorid.ee
Tunnen Margust ärimehena vähemalt 10a ja rohkem. Olen tema käest ise ostnud ja olen aidanud osta/hinnata traktoreid. Mehel on lihtsalt piisavalt tutvusi sees Võrumaal ja ka kaugemal piiriääri pidi. Tal ei ole alati väga saasta kaupa müügis. Iga 2 traktori kohta mis vabamüügis on leiab tema 4tk. Esimesed kaks rändavad ka kahjuks tänapäeval juba edasimüüjate kätte, kes vaheltkasuga edasimüüvad.
Kuid see et 4tk korraliku on temalgi 10st saastast on ikkagi määrav. Loomulikult inimesed näevad vaid 6te viletsat, kuna need on masinad, mis jäävad ootama väikse rahakotiga head asja.
Samas kas hinnad on kõrged või mitte, ei oska alati objektiivselt võtta. Siinjuures tuleb ka mõelda sellele, et venelase varuosad (traktori komplektsus) on enamvähem 50a jooksul identseks jäänud. Olgu selleks traktorid t25a, mtz või isegi don kombain. Näitena kas keegi jõuaks osta mtz vanattüüpi vedavat esisilda 2300 euri eest, või ostab ennem 600-1000euri eest kasutatud/remontivajava mtz52 küljest?
Ma ei taha ühtegi ärimeest esile tõsta. Kuid reaalsus on see, et ka viletsamal ärimehel võib vahepeal kullast kang ette sattuda. Ja mida rohkem sa ühes valdkonnas tegutsed seda tihedamini seda juhtub.
Eestis on lihtsalt see probleem, et enne 1988a ei tohtinud eraisik traktorit omada ja 1988-1993a omandasid rikkamad talud kombaine, traktoreid ja põllutööriistu turuhinna baasil.
Nüüd aga tänapäeva. 20aastat on möödunud viimastest suurematest traktorite müügist. Kui ma nüüd ei eksi siis aastal 1989a müüs Saue traktoreid T25a ligi 2000tk aastas.
Aastal 1994a võeti arvele ca 150tk traktoreid t25a. ja aastal 2000 oli neid mälu järgi 8tk. Alates 2002a ei saa neid enam arvele võtta.
Viimase 10a jooksul on Belarus traktoreid müüdud eestis 100-20 traktori vahel tendents langevalt.
Sellest tulenevalt ongi neid kuldmune väheks jäänud, sest kes see loll ikka niisama heast tahtest hea masina maha müüb- erandjuhtudest ma ei räägi( omaniku surm vms)
Minu jutu point on see, et ENAMIK vene tehnikat on ligi 20a vanad vähemalt. Peale selle oli meil "kartulikooret söömise hetk" ja nüüd suuremad tegijad hakkavad küll taastuma, kuid tehnikat ikka ei osteta isegi kümnendiku võrra sellega võrreldes, mis oli 1990a kanti.
Tehnika, mis vastu ei ole pidanud - see on viidud kuusakoskisse. (raskemad põllutööriistad (adrad, kultivaatorid,randaalid jne), rääkimata kombainidest nivad, isegi Donid, ja lisaks enamik linttraktoreid)
Ostjad ei suuda seal kaasa rääkida, kuna masinad on palju töötanud, viletsas olukorras ja ostjateks on enamjaolt väiketalunikud kes hoiavad hinge sees, kuid tuhandetesse eurodesse küündivad remondiarved käivad enamikule üle jõu.- on mõtetud, kuna kergem ja odavam on olnud otsida uus ja korralikum ning vana kuusakoskisse saata.