ma oleks ka skeptiline selles suhtes. 13 .- ruudule tuleb ilmselt otsa veel kogu masinapargi kohale vedu. labidaga päris seda maha ei viska ja sirgeks ei tambi.
Kuhjas maas hoides ei tohiks see hingamine sealt altpoolt väga aidata. Märjana puistes, siis soojaks läheb ta igal juhul ja kuivana pole probleemi ka betooni peal hoida. Betooni hind võiks ju sinna samma kanti tulla ja valamisega saab vast ka igaüks ise hakkama.
Toimetan ise betoonpõrnda peal ja soovitan igaljuhul seda.

No ma ei tea, mingi 10m2 võid ise valada ja sirgeks tõmmata, aga paarsada ruutu sirgeks tõmmata ja ära lihvida on juba teine asi...
Lihvimata betoon ei ole väga palju targem kui asfalt ja lihvimine on juba vähe peenem töö.

pakun välja lihtsama viisi- servadesse pruss või paneel, mingi 4 meetrine vahe valamiseks - paneelirida- jälle vahe jne oleneb lai põrand on. 4 meetrise prussiga tõmbab ilusti kahekesi betooni sirgeks, vibronuiaga ehk ka veidi surada ja natuke sama prussiga patsutada siis jääb pind piisavalt hea, et tolmugi pühkida.
Paneeli sisse 20-30 cm vahedega lööd 10-12mm raua näiteks veel sisse et ära siduda ja üks kiht võrku sisse.
aga kindlasti on asfalt kiirem lahendus.

Ca 30€/m2 valatakse 15cm paksune kiht terasfiibriga betooni koos lihvimise ja pinnakõvendiga, põrand jääb nagu klaas sile ja ilma vaherantideta mis prussidest jääks ja need hakkavad ka esimesena lagunema. Sisuliselt on betooniga sedasi, et 15€ maksab betoon ja 15€ sirutamine ja kas see 15€ on nüüd seda väärt, et korralikust materjalist poolpidune põrand teha?

13 euri koos käibega. Firmal oma asfalditehas ja asuvad minust 16 km kaugusel, sellepärast selline hind

Paar a tagasi, küsiti 200 m2 platsi asfalteerimise eest 5000+ käbi. Betoon tundus mõistlikum sellise hinna juures.

Üks kõik mida teed, tee korralikult. Kui asfalt, siis kaks kihti ja rulliga. Kui betoon, sii vähemalt 13cm ja helikopteriga. Mõlemal juhul kannatab rasket tehnikat ja harjaga pühkimist.
Need kahe prussi vahel silumised las jääda teistele meestele.

Eelmine nädalavahetus tõin endale ka lõpuks adra. Ehk on oma nime väärt

Ader tööhoos. Tellisin viilusuunajad ka, muidu ei matta korralikult ära.
NB! Olen huvitatud suvinisu seemnest (Hamlet) ja kaera seemnest (Kerstin või Viviana).

Miks sa glüfosaadiga põldu puhtaks ei teinud? Tundub teine päris roheline.

Ainult hernes ja natuke muud kultuuri, mis kasvab selle künnab haljasväetiseks. Eelmine aasta sai glüfoga üle ja erilist efekti ei näinud. Söödid sai kõik glüfoga üle

Olustvere kõrvalt pöörasin ühe söödi ka ümber. 30 aastat söödis olnud

100 m eelmisest küntud põllust (eelmised pildid) kündsin ka teise põllu ära. Maad sama kaua söödis olnud, aga struktuur ja lõimis ikka väga erinevad.

Täitsa kiiduväärt töötulemus!

Valin siin kevadeks väetised ja tekkis küsimus pealtväetamise osas. Suvinisu, üritaks kasvatada toiduviljaks. Küsimus selline, et millist lämmastikväetist võtta? Kas puhast AN 34.4 või koos väävliga. Otsisin väävli poindist, aga peale selle, et aitab lämmastikku paremini omastada midagi otsest ei leidnud. Annab ta mõju ka kvaliteedile? Pealt väetaks kahes osas. Hektarile kokku umbes 120 N tegevaines